Tudengite teadustööde konkursi preemiad tulid ka haridusteaduste instituuti

Teisipäeval Tartus toimunud pidulikul autasustamisel tunnustati 2024. aasta parimaid üliõpilaste teadustöid. Konkursi preemiafond oli tänavu kokku üle 185 500 euro ning kaks preemiat pälvisid Tartu Ülikooli haridusteaduste instituudi praegune tudeng ja vilistlane.  

Haridus- ja Teadusministeeriumi esimese eripreemia suurusega 1700 eurot pälvis konkursil rakenduskõrghariduse ja bakalaureuseõppe üliõpilaste astmes Klaara Saar. Humanitaar- ja sotsiaalainete õpetamine põhikoolis õppekaval õppinud Saare konkursitöö teemaks oli „Eesti ja Ukraina õpilased ühises koolikeskkonnas Vene-Ukraina sõja ajal: eesti laste vaade“ eest. Tema juhendajad olid Dagmar Kutsar ja Pihel Hunt.

Image

Saare juhendaja, haridusteaduste instituudi haridusinnovatsiooni magistriõppe programmijuht Pihel Hunt ütles, et Klaara kirjutas oma bakalaureusetöö väga uudsel ja aktuaalsel teemal, tehes sissevaate võimalike probleemide olemusest Ukraina sõjapõgenikest laste kaasamisel Eesti koolides ning vahendades Eesti õpilaste erinevaid ettepanekuid parema koolikeskkonna loomiseks. „Uurimusega demonstreeris Klaara head analüütilist võimekust ning soovi süvitsi käsitleda laste poolt kirjeldatud kogemusi. Hea meel, et Klaara jätkab ka magistriõpinguid meie instituudis põhikooli mitme aine õpetaja õppekaval,“ lausus Hunt.

Magistriõppe üliõpilaste astmes pälvis teise preemia suurusega 1900 eurot Maris Andreller. Haridusinnovatsiooni õppekava vilistlase konkursitöö teemaks oli „Koosloomeline hariduspoliitika kujundamine kohalikus omavalitsuses: Setomaa valla haridusreformi juhtum“ eest ja teda juhendas Laura Kirss.

Image

Programmijuhina tunneb Pihel Hunt väga hea meelt ka haridusinnovatsiooni õppekava vilistlase Marise eripreemia üle. „Ühinen Marise juhendaja Laura mõttega, et Marise töö osutas pikaajalisele murekohale kaasamispraktikas – suuri muudatusi ei tohi ja ei saa teha reformide kasusaajaid sisuliselt kaasamata, veelgi enam nende osalusvõimet alahinnata,“ rääkis Hunt. Ta lisas, et Marisest kasvas magistritööd tehes selles teemas Eestis arvestatav ekspert, kes tunneb hästi nii koosloome protsessi kui ka omavalitsuse eripärast konteksti – Eesti mõttes unikaalne teadmiste kombinatsioon.

Kokku esitati teadusagentuurile tänavu 540 konkursitööd, mida on oluliselt rohkem kui mullu. Enim töid esitati magistriõppe kategoorias –  kokku 266 tööd. Ka tänavu esitati enim töid sotsiaalteaduste valdkonnas – 202 tööd. Järgnesid humanitaarteaduste ja kunstide valdkond, kus esitati 105 tööd ning üsnagi võrdväärselt loodusteadused 87 esitatud töö ning tehnika ja tehnoloogia valdkond 81 tööga.